Täna peale ühistranspordi suvisele ajagraafikule üle minnes avastasin enda jalgrattakummi õige pisut tühja olevat. Oleks olnud lootust kama number ühega kooli jõuda. Pump on katki.
Kursavend oli lahke ja viis mu kohale.
Täna olevat teha olnud erialase füüsika referaat ja mingi joonis autocadis. Mõlemad tegemata.
Ei juhtunudki midagi.
Käisime peale kooli poest läbi. Ostsime pistikupesa, mõned klemmid ja valgusti.
Toidupoes oli ka üht-teist põnevat.
Jõudsime koju. Üks käsi teisest teistsugune. Üks silm ka. Oh sa. Ühest silmast nagu ei näegi.
Tuli meelde kuu tagune öö kus magada õieti ei saanudki. Kiirelt rabasin kotist teada olevast taskust tableti ja jooksin kööki seda neelama. Meenus, et viimati see eriti ei abistanud. Valasin tabletikese otsa pitsi viina. Järgnes naljakas õhtusöök. Maitsev toit pooleldi surnud käte ja maitsemeelega. Ikka oli tore.
Rääkisin oma kalli õekesega.
Mõni kord on selline huvitav migreen. Jälgin ennast nagu eemalt. Ahah. Nüüd kadus osa nägemisest. Nii. Sõrmi ei tunne. Oo. Keel läks tuimaks. Ohhoo. Sõrmede tuimestus läks üle.
Täna läks hästi.
No comments:
Post a Comment