Eile sai peale kooli ära vahetatud valgusti ja üks kahene pistikupesa. Ja siis nagu nipsti oli mu vaimne ja füüsiline energia otsas. Siiski, jõudsin magama alles üheteistkümneks õhtul.
Hommikul ajasin ennast vara üles. Käisin dušši all, lõikasin mehel juukseid, sõin kiiruga hommikusöögi ja läksin kooli.
Täna olid koolitunnid ainult lõunani. Kallis kursavend sõidutas mind lahkesti jälle koju.
Kodus vahetasin kleidi tööriiete vastu. Tegin kiire lõunasöögi ja asutasin ennast keldrisse minema. Keldris on niiskuskindel valgusti vett täis, alumiiniumjuhtmed oste vasega kokku keeratud. Midagi oli seal veel. Läksin kirjutasin üles, mida vaja võiks olla ja kust remontima hakata.
Vahepeal saabus kuller akumurutrimmeriga. Viisin selle tuppa ja harjutasin lahti. Panin kokku ja asetasin akud laadima.
Akud laadimas, sättisin ennast jälle õue. Vaatasin kuurid ja trepikojad üle. Lugesin puudu olevad pirnid ja vahetuse jaoks kuluvad kokku. Viskasin pilku peale, kas muud asjad korras. Rääkisin naabrinaisega pikalt juttu.
Akud laetud, vahetasin head töökindad mingite suvaliste vastu ja läksin trimmerit katsetama. See asi jaksab küll. Ühe akuga sai praktiliselt kogu hoov niidetud. Ainult üks osa jäi sest ei tahtnud teise naabri värskelt riputatud pesu ära rikkuda. Puhastasin trimmeri ja tulin tuppa.
Tuli idee endale tööriistavöö teha.
Neetimise tangid on kõverad ja üldse ei taha sujuda. Pusserdasin tükk aega ja andsin alla.
Kõige selle peale on kogu elamine mingeid tööriistu täis. Elektri, neetimise, õmblemise. Lisaks veel trimmeri kast ja pakkematerjal. Toidunõud pesemata. Ära ei viitsi koristada. Nüüd istun ja tunnen, et olen laisk. Nagu poleks midagi teinud.
No comments:
Post a Comment