Monday, June 13, 2011

siin ja seal

Ühiselamus on nii vaikseks jäänud, mis on omamoodi tore. Ülehomme või õigemini homme on eriala ettemäng, milleks pole veel valmistuma hakanud. Pole veel koosseise korralikult kokku pannud. Hambad on katki ja hambaarst tahab teatavasti raha saada, kojusõit tahab raha saada, arved tahavad ka raha saada... pluss veel igasugu kooliga seotud kokkutulekud ja lõpetamised.
Kuidagi muhe on olla, kuigi eriala mäng ja nii, mul on selline veider tunne et ma saan hakkama ja kõik veel tahavad mind kuulata.
Shokolaad sulab ja loogiline ju. Nii veider mõnikord - see kuidas vahel juhtub, et koidab. Otsid mingit vastust või vastuseid ja mitte kuidagi ei nuputa välja ja siis tekib mingi moment kus kõik on selge või lihtsalt tead kuidas mida ette võtta. Siis tuleb nii teha, et seda momenti ei tohi käest lasta ja kõikvõimalikud ideed ära talletada. Mul täna juhtus, kui bussiga Viljandisse sõitsin. Olen oma ettemängu pärast veits stressis ja iga muust mõttest vaba moment on hõivatud eriala ja nende lugudega, mis esitusele tulevad. Magasin bussis ja enne Viljandit ärgates oli mul järsku nii selge kuidas ja mis järjestuses mida mängida ja veel mõned toredad ideed. Praegu nad ei tundugi nii teostatavad aga homme kui muusikamaja lahti tehakse tuleb esimese asjana need killud ära proovida. Hästi palju ideid annab see ka kui ühest loost paljusid variante kuulata. Mõnikord trehvab, et nende paljude lugude seast tuleb välja selline lugu mis inspireerib kohe pilli haarama ja kaasa mängima.
Magama peab ka, muidu on halvasti.