mul on muusika

käisin jämmil. oli nii lärmakas, et tulin ära. mängisin enne ühe solo ka. kole oli. tahaks kõiki teisi süüdistada aga süüdi ei ole mitte keegi. nii lihtsalt on. tööd tuleb teha endaga. ainult pilli käes hoides muusikat ei tule. aga üks pilt ikkagi (eelmisest korrast), sest minu arust lahe.

lõpuks leidsin sind, lõpuks leidsin sind, kus küll peitsid end nii kaua

pisut segane olukord on koolis... palju on teha aga justkui ei ole. praegu pean vist ise hakkama saama... auditoorseid tunde eriti ei ole, või need on täpselt nii jaotatud, et koju ei ole mõtet üheks õhtuks minna. päris tihti olen viimasel ajal loengus või tunnis avastanud, et eelmine kord oli midagi üles antud ja ma pole seda üles kirjutanud, arvates, et meelde jääb, ehk ma pole seda ülesannet täitnud. tobe natuke. nii kohe mitu korda ja ühe sama õppejõu juures. peaks juba oma aegu oskama planeerida...
sain pocket pc kasutada. tegin ühe ettekande juba seda asjapulka kasutades. aitas. ainus probleem, et aku saab ootamatult tühjaks. võibolla sellepärast eelmine omanik vidinast loobuski.
eile oli põnev. tuli üks tütarlaps ja laulis nii imeliselt ja mängis ukulelet. sebisin ennast talle tuttavaks. tuli välja et ta alles pisike, 16 ainult. ta oli mu trompetist huvitatud ja siis vaimustus mu pillimängust. pakkus mulle tulla kuskile mängima aga tuli välja - ma juba sel ajal hõivatud. nuuks. igatahes ta reedel laulab tartus ja ma mõtsin minna.
sain endale head kõrvaklapid ja nüüd on need mul klaveri küljes ja mugav ja puha (nööbid hakkasid natukese aja peale kõrvadele haiget tegema).
meil siin ühikas käib mingi pesupesemise hullus. kõik kes vähegi kohal on, pesevad pesu ja mina kaasaarvatud... see tähendab, et kuskile pole riputada ja mul on tuas kõikvõimalikud kohad pesu täis riputet. ehmusin isegi korra ära, et mul on keegi toas, kui silmanurgast nägin noodipulti, mis on hernehirmutiseks maskeeritud.