Ma ei taha, et asjad oleksid nii nagu need praegu on. Selleks, et need oleksid teisiti, peaks päris üksi.. Teiste tuultes mitte joosta.
Ei ole päris nii, et kõigel on väline põhjus.
Nii läheb.
Punkt
Esmaspäeval algab suvi.
Täna oli viimane koolipäev.
Kodus on mõnus. Praegu on selline oleng. Paljud asjad oleks vaja ära korraldada, kirja panna, tellida, saata, kokku leppida. Erinevates rollides. Tunne on ülemeeleline. Arvan, et lahenduseks on nimekiri seinale panna. Aga siis äkki tuleb keegi ja viskab ninaka kommentaari - kas niisama meeles ei püsi või see kirjutamine niikuinii ei tööta. Võib-olla mina ise iseendale. Mine sa tea, ehk on see keegi maha tegija minu välja mõeldud.
Ma tabasin ennast teisi taga rääkimas. Negatiivselt. Mis öeldud, tagasi võtta ei saa. Eks ta ole.
Tahaks ju uskuda, et olen hea. Kui päriselt ausalt öelda. Justkui ei ole.
Siis ongi nii. Tegelen asendustegevustega. Ma olen ju ikkagi vähemalt tubli. Hea ma nagunii ei ole. See viimane on lihtsalt vaatlus. Pole päris silt. Mitte midagi dramaatilist. Lähen siis edasi sellega.
Mul oli mõned päevad tagasi vaja heledat kotti, mis heleda kleidiga kokku sobiks ja mõned asjad mahutaks. Minu heleda koti sees olid teised käekotid, õlakotid, ridikülid ja üks katkine musta värvi kotike mille sisse mahub täpsel üks rahakott ja telefon ja koduvõtmed. Olin seda pikalt alles hoidnud. Kaks aastat kindlasti nii, et sellel kasutust ei olnud. Kolm korda parandanud enne kui see lõplikult laiali läks. Ja siis ma vaatasin ja silitasin seda kotti. Murenenud ja helvestena maha pudenev võltsnahk. Uuesti needitud õlarihm. Magnetkinnitus, mis enam koti küljes ei püsinud. Viskasin ära.
Hommikul ajasin ennast vara üles. Käisin dušši all, lõikasin mehel juukseid, sõin kiiruga hommikusöögi ja läksin kooli.
Täna olid koolitunnid ainult lõunani. Kallis kursavend sõidutas mind lahkesti jälle koju.
Kodus vahetasin kleidi tööriiete vastu. Tegin kiire lõunasöögi ja asutasin ennast keldrisse minema. Keldris on niiskuskindel valgusti vett täis, alumiiniumjuhtmed oste vasega kokku keeratud. Midagi oli seal veel. Läksin kirjutasin üles, mida vaja võiks olla ja kust remontima hakata.
Vahepeal saabus kuller akumurutrimmeriga. Viisin selle tuppa ja harjutasin lahti. Panin kokku ja asetasin akud laadima.
Akud laadimas, sättisin ennast jälle õue. Vaatasin kuurid ja trepikojad üle. Lugesin puudu olevad pirnid ja vahetuse jaoks kuluvad kokku. Viskasin pilku peale, kas muud asjad korras. Rääkisin naabrinaisega pikalt juttu.
Akud laetud, vahetasin head töökindad mingite suvaliste vastu ja läksin trimmerit katsetama. See asi jaksab küll. Ühe akuga sai praktiliselt kogu hoov niidetud. Ainult üks osa jäi sest ei tahtnud teise naabri värskelt riputatud pesu ära rikkuda. Puhastasin trimmeri ja tulin tuppa.
Tuli idee endale tööriistavöö teha.
Neetimise tangid on kõverad ja üldse ei taha sujuda. Pusserdasin tükk aega ja andsin alla.
Kõige selle peale on kogu elamine mingeid tööriistu täis. Elektri, neetimise, õmblemise. Lisaks veel trimmeri kast ja pakkematerjal. Toidunõud pesemata. Ära ei viitsi koristada. Nüüd istun ja tunnen, et olen laisk. Nagu poleks midagi teinud.
Täna peale ühistranspordi suvisele ajagraafikule üle minnes avastasin enda jalgrattakummi õige pisut tühja olevat. Oleks olnud lootust kama number ühega kooli jõuda. Pump on katki.
Kursavend oli lahke ja viis mu kohale.
Täna olevat teha olnud erialase füüsika referaat ja mingi joonis autocadis. Mõlemad tegemata.
Ei juhtunudki midagi.
Käisime peale kooli poest läbi. Ostsime pistikupesa, mõned klemmid ja valgusti.
Toidupoes oli ka üht-teist põnevat.
Jõudsime koju. Üks käsi teisest teistsugune. Üks silm ka. Oh sa. Ühest silmast nagu ei näegi.
Tuli meelde kuu tagune öö kus magada õieti ei saanudki. Kiirelt rabasin kotist teada olevast taskust tableti ja jooksin kööki seda neelama. Meenus, et viimati see eriti ei abistanud. Valasin tabletikese otsa pitsi viina. Järgnes naljakas õhtusöök. Maitsev toit pooleldi surnud käte ja maitsemeelega. Ikka oli tore.
Rääkisin oma kalli õekesega.
Mõni kord on selline huvitav migreen. Jälgin ennast nagu eemalt. Ahah. Nüüd kadus osa nägemisest. Nii. Sõrmi ei tunne. Oo. Keel läks tuimaks. Ohhoo. Sõrmede tuimestus läks üle.
Täna läks hästi.
