I don't see the bigger picture

pole ammu sellist ängi tundnud - see on nagu siis kui koolidesse sissesaamine probleemiks oli ja pillimäng ei sujunud. kusjuures alati on see ikka pillimängus kinni. see tekitab minus kõige suuremat frustratsiooni aga samas on üks kõige suuremaid rõõme. mul on praegu nagu müür ees, millest üle ronimine tundub võimatuna. kohe kui tundub, et asi hakkab liikuma, olen ma millegi taga kinni ja see tirib mind maha. ja ma vihastan ja kurvastan ja igast asju. tuleb vist midagi vahelduseks kuulata. midagi head ja siis uuesti proovida..

vastupandamatu

tekkis vastupandamatu soov blogida. tead, ikka juhtub, et kui päeval natuke magada on hiljem, meenutades päeva, nagu selle päeva sisse mahtunud kaks või kolm eraldi- seisvat. kas just päeva aga pikemat ajamomenti.
loen raamatut - Milan Kundera "Veidrad armastuslood" ja tegelikult tahaks kellegiga koos olla. samas - kui keegi kõrval on, siis päris tihti juhtub see, et tähelepanu läheb raamatulugemiselt jutuajamisele... jah just nii tahakski, et see teine istub koos minuga ja loeks ka raamatut. siis saaks kahekesi istuda ja üleni tähtsalt lugeda, samal ajal kellegi meeldivat lähedust tundes. minu mõte rändab suvesse - valge laia äärega kübar ja maani valge õhuline kleit, õunapuu vari ja tilluke postament, mille peal on jäätee sidruniga. kaaslasega istuks siis (arvan, et see võiks olla pühapäev) ja loeks. idüll :-)

vihma sajab... mõnus. täna oli selline päev, kui väga palju targemaks ei saanud. aga ma ei ole enda peale kuri, sest homme ju.

ostsin paar päeva tagasi peotäie kartulit, karbi porgandeid, brokkolit, lillkapsast, koti sibulaid... hakkliha, küüslauku pluss veel mingit kraami. siis tegin sellist süüa: lõikasin kolm sibulat tükkideks ja puistasin potti, lisasin killu võid, et ära ei kõrbeks ja hakkasin paari porgandit riivima. viskasin porgandi ka potti ja lõikusin lahti brokkoli... riivisin kartuli ja lisasin ka need. panin vett juurde ja kui kõik mõnusasti podises avastasin, et mul on ju hakkliha ka. panin tervelt 300 grammi hakkliha pannile ja lisasin sinna soola ja 5 pipra segu. vahepeal segasin potis olevat ollust ja tsuskasin sinna ühe tubli supilusikatäie sulatatud juustu. lisasin chillipulbrit - oihh, palju sai. pole hullu. kui kõik pehme oli udjasin natuke pudrunuiaga ja panin osa hakklihast potti ja teise osa karpi. siis oli kord lillkapsa käes - tükeldasin ja lisasin olemasolevale. veel panin juurde terved küüslauguküüned - umbes seitse. ja jätsin hauduma. keerasin pliidil kuumuse maha, valasin sisse natuke kohvikoort ja ootasin, kuna saab kupatuse külmkappi pista. sai hea :-). nüüdseks on see otsas. uus pada on pliidil. kusjuures päris mugav on... tulen koolist - poole tunni pausi ajal ei jõua ju miskit peale nuudlite valmis teha ja nuudlit iga päev ju ei taha. see kraam mis ma tegin vajab ainult soojendamist ja on maitsvam, tervislikum?, toitvam.


üks kursusekaaslane ütles mulle, et ära mõtle nii palju, tegutse ja tõmba oma negatiivsusega udu. hästi