Täna on vist see päev, kui kõik tunduvalt tühine ebamugavus ärritab. See, et poole tunni jooksul ei saa mobiilioperaatori esinduses hakkama, et väljas on märg ja kaubanduskeskuses on palav, et buss kõvasti loksutab, jne...

Eile oli kaks õnnestunud kontserti. Üks Moostes ja üks Võrus. Sellele eelnesid üks pikk nädalavahetus proovi Tallinnas ja üks pikk laupäevane proov Põlvas.

Peaks vist asju kirja panema hakkama. Keeruline on kõike vajalikku pidevalt silmas pidada. Olen ilmselt kehv kohaneja ja melanhoolik. Ei oska improviseerida. Kui keegi, või miski mu plaanid teiseks seab, jäängi seisma. Ebaratsionaalne.

Lähen katki ju nii. Murdun lihtsalt pooleks.

aga mina ei teinud ju talle haiget. Miks tema siis mulle tegi? Suhtes olemine tähendab tihti minu jaoks koos kasvamist, üksteise õpetamist. Nüüd kui me kumbki oleme teinud midagi - mina valesti käitunud, tema mulle seepeale haiget teinud - on see varasema kasvatuse ja õppimise või pigem ümberõppimise viga. Sina oled seda ise teinud!

ja linnud laulavad ja valgeks läheb

homme hommikul on mu kokku pant orkestri esimene esinemine. Mängime kolm lihtsat lugu.
mis toimunud on. Müüsin oma hinge kaheks aastaks telefoni eest maha. Ainus asi, mis mind selle vidina juures häirib on see, et mul ei õnnestu kuidagi telefoni sisu failidena või üldse näha. Ma ei saa mälukaardile ligi- vähe sellest, ma isegi ei tea mis seal peal on. Muidu on kõik enamvähem suurepärane. Interneedus on suurema osa ajast taskus. Mingid asjad on omavahel ühilduvuses ka puha aga arvutiga ei saa ühendatud. Ma kardan, et see vana IBM r40e ei vea välja ja kooli arvutis ei saa ega tohi miskit installida. Ka bluetooth ühenduse jaoks on mingit tarkvara justkui vaja. Matsin sellega nikerdades umbes neli tundi tööd ja vaeva.

Mingite asjadega olen ummuksis. Praegu, kuna und ei ole, võiks neid asju teha. Kui mitte harjutada, siis kirjatööd teha.
nonäedsa siis... Just eelmine lõik viitas sellele, kuidas "kasulikult" ma oma aega veedan.

See semester tuleb erialas solokava esitada. Pisut hirmutav.

score

Nii palju segaseid tundeid ja mõtteid on viimasel ajal. Palju on teha ja ma oskan paganama hästi leida vabanduse neid mitte teha... näiteks täna on luuvalupäev - see tähendab, et pole veel jõudnud tolmu võtta, põrandat pühkida ja pesta, pesu pesta, süüa teha... ainult vaimselt siin natuke kohati pingutan. heh... see luuvalupäev olevat ju nii, et raskeid ja koormavaid asju teha ei ole soovitatav. Mida ma siin siis vedelen?

Arvuti teeb koostööd ainult osalise netiühenduse ja kirjutusmasina jagu ja seda on ta teinud peaaegu algusest peale. Seega vaatasin euronicsi mac'i pakkumisi. kõhklema lõin aga küsisin personaalset pakkumist. Maci poed netis minuarust hindu ei näita, muidu vaataks sealt.

Leidsin fb'st kellegi, kellega kohtusin päris ammu. Olin meeldivalt üllatunud aga samas ka mures. Pakkusin talle, et kas sõbraks tahad? Ta vist kunagi tahtis minuga midagi ja ma andsin talle lootust ja siis ütlesin ära, mispeale enam ei suhelnud. Nüüd ei ole vastanud. Las ta siis olla... aga natuke mõtlen, mis oleks kui ja... mida ta mõtleb... ja miks tegelikult...

See orkestri loomine on ikka plaanis ja tekitab paanikat... siianii ei tea, mida ja kuidas peale hakata. Füüsiliselt peab tegutsema juba tuleval nädalal. Mingeid noote on olemas, ühte seadet teen ise. Mõned pillid tuleb veel osta. Pillimängijad otsida - kuulutus teha. Rühmatunnid ja individuaalid planeerida ning kogu punt ühel ajahetkel kokku saada.

Tuleb tegus semester, palju on ees.

Selle kolme aasta jooksul teine kord, kui läksin eksamile ja pea valgus minut enne tühjaks. Tulin sama targalt poole tunni pärast tagasi.
Sain pahaseks ja koristasin tuba