Ülehomme on filosoofia eksam. istun ja tegelen kõige muuga, kui filosoofiaga. 26st punktist kolm läbitud ja päev otsas. võtsin vahepeal üle kahe tunni pausi ja magasin. ärkasin, tegin kohvi ja vaatasin kohvipurki - kas tõesti peab enne sessi lõppu uue kohvi ostma. ungari pekiga võileivad ja kohv. külmkapi riiulis seisab üks purgitäis kanapuljongit, ja veerand tuubi sinepit (ungari pekk on toas praegu). filosoofia on kohati üsna innustav, ainus probleem on see, et juba poole lause lugemise pealt avastan end mõtterongi pealt ja teisel pool ilma - üldse mitte filosoofia juures. Heidegger toonitab, et kunsti olemus on luuletamine. juhtusin just sellist lauset oma konspektist lugema. tuli tahtmine selle peale ühest artiklist pärit lõiku jagada. Artikkel - Hans Georg Gadamer - Võimetus kõneluseks (tõlkinud Andrus Tool -Akadeemia 6 /1188-1197) lk 1188 - 1189: Autoril "oli ühes Berliini hotellis võimalus jälgida ühe Soome sõjaväelise delegatsiooni ohvitsere, kes istusid suure ümmarguse laua  ääres, vaikides ja endassesüüvinult, ning iga ohvitseri ja tema naabri vahel laius ületamatu kaugusena nende hingemaastiku avar tundra." Nagu ka pealkiri ütleb on tegemist aruteluga kõnelusest - kõnelus on midagi palju sügavamat kui.... kui näiteks vaadata lõunamaalaste turgusid - rääkimise lärm võib olla isegi kõrvulukustav - see ei tähenda, et nad oleksid võimelisemad kõneluseks, kui põhjamaalased või keegi. üks südantsoojendav koht oli veel paar lehekülge edasi : "... ja koos naermises, mis on kui sõnatult ülevoolav nõustumine)" Kõnelusest ei tee veel kõneluse see, kui leiad teisest midagi võõrast või uut vaid kui - "me kohtume teises millegagi, millega me enda maailmakogemuses pole veel nii kohtunud". Mulle meeldib see artikkel, kuigi olen vist olulisemast mööda vaadanud (olen lugenud mõnda kokkuvõtet ja seal on hoopis muule rõhku pandud) jah, see on minu lemmik. neid lemmikuid ei ole palju. on väga paljut, millest ei saagi aru. laused võivad olla kuni viie- tasandilised. keegi ütles mulle, et peaks diagonaalis lugema. ma ei oska nii.
tegin täna solfedžo eksamit - sain C. C on hea, onju. Kohustuslikud palad ja tehniline sai ka proovitud. pidi homme öeldama. ma isiklikult teeks uuesti. ei taha endast oskamatu märki maha jätta.. või tähendab, ma tahaks neid lugusid päriselt ka ja jäädavalt osata - peaaegu nagu esimese kursuse mõne standardiga - siiamaani tean akordijärgnevust peast. aga nüüd. tagasi filo maale.