Mulle tundub, et ma ei saa oma klassikalise õpetajaga läbi. Ta tundub kohati tagurlik ja arvab, et ainult klassikalises muusikas on tehnika arendus. Ma päris nii ei arva. Seekord jäi siis uuesti need harjutused läbi mängimata, mis ta mulle andis. Ma kogesin esimest korda tema päris pahameelt. Mis siis ikka.
Viimati olen hakanud jälle katsetama uute meetoditega harjutamises. Kuigi põhiliselt vaatan mis parasjagu põleb ja kohe paari päeva pärast on vaja ette näidata. Tegus värk. Ja siis on need üldained, milles tuleks ka midagi konstantselt teha ja mingeid raamatuid lugeda aga ma avastan seda alati siis kui raamatukogu on juba kinni. Mis tuletabki mulle meelde, et homme hommikul on tund aega aega neid asju korda ajada ja raamatukogus sebida. Vot! Panen kirja.
Hästi totter on see, et pannakse loenguid laupäeva peale - no kesse nii teeb? päh! Kleepisin oma päevaraamatu värvilisi kleepse täis ja võibolla panen siis tähele, kui mõni tähtsam asi toimub.
Olen nii tubli, tegin täna Inglise-keele reporti ära, sai kaelast :-)
Mulle meeldib kui mind kiidetakse - kellele ei meeldiks. Tundub, et asjad hakkavad kohe edenema. Muusika harjutamine on selline tänuväärne asi, et kohe on näha, kui midagi tehtud (erinevalt koristamisest ja sellistest)
Mul tuli idee endale ühika seinale teha plaani siuke triibuline oleks, mitte ruudus nagu tavaline kuuplaan ja sinna mahuks siis orienteeruvalt kaks või isegi kolm nädalat ära ning siis on selge, mis asjad need hetkel kõige rohkem põlevad.
Üks päev kui ma istusin peamajas ühe üksiku tooli peal ühes koridoris, asjatasin nootidega, läks üks mees must mööda ja ütles, et ta käis mind jaanuaris kuulamas ja talle meeldis :-)
Kusjuures raamatukogus peaks olema DVD ansamblite ettemängust aga ma kardan seda võtta - panin päris hirmsasti kala seal.
Igatahes võtan nüüd Autumn Leaves'i ja mängin talle noonakorde peale, äkki saab hea.
No comments:
Post a Comment