heihoohommik

Käisin eile ühes põnevas loengus. Kinestesioloog rääkis tarka juttu.

Katsun viimasel ajal kaheksast hommikul kuni kolmveerand üheteistkümneni õhtul olla tegus. Loengud pluss harjutamine pluss üldained. Tavaliselt mul üldaineteni asjad ei jõuagi ja see on kohati kurb. Omakultuuri loengus on vaja hunnik raamatuid läbi lugeda ja sotsioloogia ja kultuurantropoloogias samuti. Mõlemad on päris huvitavad ained aga on olnud kuulda, et kirved eksamid. Uni tükib igal pool peale aga päris magama pole juba tükk aega jäänud kuskil loengus ja see on edasiminek.

Ma olen hakanud ilma mantlita väljas käima. st. mitte tubastes riietes - oh ei. Mul on üks mõnus paks rahvamustris kampsun ja pikk müts ning vanaema kootud kindad ja sukkpükse ei jäta veel lähimal ajal maha. Päris paljud tunnevad muret mu pärast, et kuidas ma ikka nii saan ja kas külm ei ole. Talvesaapaid on ka päris tüütu jalga toppida ja nad ei pea vett.

Pauluse kirikus oli puhkpilliorkaga kontsert pühapäeval. Oli tore.

Sain ühe sõbra käest harjutamisõpiku - eneseabi põhiliselt. Selline õpik mis kehtib igatsugu muude asjade kohta ka. Seal on üks meditatsiooniharjutus mida tuleb teha enne millegi kallale asumist - istud tooli peale ja paned silmad kinni ning proovid keskenduda ainult oma hingamisele ja mõtted välja lülitada. Ma avastasin, et nii palju pahna toimub mu peas pidevalt, kogu aeg mingi lärm. See võib kohati päris väsitav olla.