Pakkusin üks päev, kui kella pealt kuhugi minekut ei olnud A-le, lähen nüüd õige raamatukokku ja hakkan kirjatükiga tööle. Korraks oli nagu kohmetus ja ... Peale seda tuli vastu: "...mis sa kavatsed mind üksi poodi saata või? Ise oled siin nagu mingi laiskvorst, ei viitsi üle tee poodi minna, kui mind ei ole. Nüüd tahad, et ma jälle tassiks." Hea küll teeme siis nii.
Koolivaheaeg tuli nüüd... mitte kõigil aga mõnel küll. Ise pean see nädal mõned tunnid andma aga sõitma selleks kuhugi ei pea. A läks oma vanemate koju. Sel päeval, kui ta õhtupoole minema läks, tegin väikese puhkuse ja planeeringud. Tegin karpidesse lõuna ja õhtusöögi, vahepalaks paar võileiba. Panin kellaajad paika ja läksin vara magama. Ni hea sai. Ärkasin hommikul enne äratust. Tegin kõik kenasti plaani järgi ja natuke rohkem veel. 8st pilli harjutamas, 9st raamatukogus arvuttis klõbistamas. Tegin vahele ühe lõunapausi ja läks edasi. kella viiest õhtut söömas ja poole kuuest pillimas. Ütlesin endale: oled tubli küll täna olnud. Tegin järgmiseks päevaks toidud ja koristasin enese järelt mustad nõud.
Eile läksin küll natuke hilja magama aga hommikul oli samasugused plaanid nagu eelminegi päev. käisin 8-9 pillimas, 9-12 trükkimas, 12-12.30 lõunatasin (raamatukoguhoidja pakkus mulle raamatukogus asuvat diivanit einestamiseks), 12.30-14.30 trükkisin, kell kolm sain kokku eriala õppejõuga ja arutasime diplomikontserdi asju. puuh. See teema ajas mind nii ärevile, et tahtsin kohe midagi teha või rääkida või ei tea, lohutust nagu.. Helistasin A-le. Uurisin, mis kell ta homme tuleb. Sain kellaaja ja küsimuse. "Kas sa oled nii hea ja teed siis need asjad ära, mille pealt ma sind segan?" Ma vastu - et nagu teen ära seminaritöö?. "Jah, neli aastat oled teinud, tee ära juba." Kena. Point ei ole selles, kui kaua ma konkreetset tööd teinud olen (see õppeaasta alustasin tegelikult). See, et A mulle nina alla hõõrub, ei pane mind homne päev kaitsma. Mine aiandisse päriseks tööle. ni tore ju. (Ega ma tegelikult otseselt vastu ei ole aga milleks ma siis olen üldse seda kõike õppinud?) Mis kuradi motiveerimismeetodid need on?!? Kusjuures tüüp arvabki, et ta on nii väga toetav. Kui tema magama ei taha minna, hoiab mind üleval, tahab iga päev guljaitada, filmi vahtida, sooja toitu, puhast tuba. Ma ei ütle, et ma olen nii väga tubli perenaine olnud. Kuid ma olen vähemalt natukene püüdnud. Teen nüüd siis samuti nagu tema minuga - istun arvutisse, kirjutan mingit asja ja siis tigetsen, kui midagi küsima tullakse. Näitan hambaid. Ei ma ei saa. Kes hammustab kätt, mis toidab?
Ok. Vähem kui tunni aja pärast pannakse raamatukogu kinni. Aitab tööst! Hakkame laulma!
No comments:
Post a Comment