Võtan hoogu (ehk emopostitus)

Võtan jätkuvalt hoogu, et õppima hakata. Närakas kass ajas piima laua peal, minu nina ees ümber. Köha segab. Magama tahaks minna. Nõud on mustad. Jaa nii edasi... Miskit tegelikult otseselt katki ei ole. Elu on lill.

see on meie punker

Täna tundus mulle, et asjad justkui liiguvad ja siis lõi miski kõik uppi. Mul on veel niipalju teha, et jõuaks nende asjadeni, mida tegelikult tahaks teha. Samas peaks need asjad, mida praegu teha ei tahaks enda jaoks meeldivaks mõelda. Võibolla ei ole asi isegi selles mitte. Ma näen ja saan aru kuidas kõik mis mulle ette söödetakse hea ja kasulik ja huvitav on ja tegelikult ma tahangi kõike seda teha aga... Iga moment, kui ma olen mingi asja tegemise juures, tahan juba hoopis midagi muud teha. Mu eriala õpetaja ütles, et selle nimi on "monkey mind" - mõistus on nagu joobnud ahv, kes on just saanud herilase käest sutsata. Ta ütles, et selle vastu aitab füüsiline liikumine. Mul on hommikuvõimlemine juba kolm päeva vahele jäänud. Homme peaks uuesti, sest nüüd õhtul ei olegi enam nii paha olla - nina hakkab ka juba rohkem lahti minema.
Esitasin ühe töö täna ära. See tähendab, et saan 1,5 ainepunkti juurde, mis tähendab, et mul on eelmine semester üle 30 ainepunkti sooritatud.
Tahaks seda plaati endale. Kirjutaks muusikat. Nii lahe oleks...

Toakaaslased tegid süüa ja kutsusid mind sööma. Nad tegid keedukartulit kurgi-tomati salatiga ja praadisid pihve kõrvale ja tegid šokolaadikooki. Jube hea. Mul on unistuste toakaaslased. Nad on ülikorralikud ja nad ei pahanda, kui mul kõik segamini on - lihtsalt mul endal on piinlik. Nad on vaiksed... võibolla natuke liiga vaiksed. Aitavad alati.

Üks lugu ka sealt plaadi pealt:

plõks

Korjasin laagrist vist nohu endale... kõrv teeb plõks                     plõks               plõksplõks                          ja nii edasi. Olen vahepeal ära unustanud, kui mõnus võib olla teki sees istumine. Sall kaelas, tekk ümber ja... ainult tee on puudu. Tudusin täna olulise momendi maha, kus oleks saanud mingite inimestega lähemalt tuttavaks ja koos koolitööd teha. Homme on lõbus tähtaeg. Peab midagi uurima ja mingeid materjale korjama ja loogilist juttu ajama. Õnneks ei ole loenguid homme.
Huvitav, kas plõksuva kõrvaga tohib trompetit harjutada?
Uue pilliga laagris ei olnudki väga hull. Võibolla proovin võrdlusmomendiks oma enda pilli. "Uuel" pillil on palju plusse aga kui nupud/pumbad nii kergesti käivad, lähevad hoopis sõrmed sõlme ja lippavad ees minema. Häälestumisprobleemid olid kohati, kuigi mitte orkestris mängides vaid katsetel ühe poisiga jämmida, ei suutnud oma pilli tema pilli järgi häälestada. Tal oli ukulele... miks ma üldse üritasin :-D
Naljakas... laagris jäi iga kord süüa üle ja ma viimase söögikorra ajal otsustasin, et küsin kaasa. Viisin oma toidukarbi ja sain kartulit ja kastet kurgi ja lihaga - nämma. Ühele toredale tegelasele näitasin, et vaata kui kaval ning ta pistis mulle veel paar pirni, mis oli söögi kõrvale pakutud, pihku. Praegu läheb viimane pirn, mis sobib valusa kurgu ja kinnitursunud nina juurde väga hästi -ei pea kaua närima ja läheb hästi alla, pluss on maitsev.
Täna näidatakse kell 10 etv pealt Sherlockit. Üks ühiselamunaaber on selle sarja fänn, nii tore oleks koos vaadata ja teed juua. Muidu praegu ainult magaks.

uhke üksindus

Olen orkestrilaagris... läksin eile kell 9 magama ja ärkasin pool seitse hommikul ning ronisin üle teiste minema, et ei segaks und. Olen nüüd harjutussaalis ja istun arvutis. Esialgu oli plaan arvutisse tulles midagi asjalikku korda saata... tegelikult ma isegi midagi tegin. üks meil sai saadetud, mida plaanisin juba paar nädalat teha.
Mul siin mõnus olemine - merevaik ja kartulivahvlid. Dirigent tuli ja pani soojapuhuri ka tööle. Ma mõtlesin midagi pulli veel teha. äratada rahvast trompetisignaaliga pool üheksa - kell 9 on sööma minek. Mingid tüübid(väiksemad ja suuremad) passisid siiamaani üleval, ei tea kas neist proovis ka asja on. igatahes.... oh kell ongi juba pool 9 läbi :-D lähen kollitama (sees paisub kahjuröömu mull)

Hüljes

Sain täna enda valdusesse akadeemia pilli, stradivarius bach'i. Veits sodine ta oli... tegin just puhtaks aga proovida ei saa, lärmakas... ja öö ju. Näeb päris kena välja, kui roostelaike mitte arvestada. Olin koolist natuke eemal ja tundub, et vahepeal on maailm mööda läinud. Üks töövõit oli ka täna... tegin ära eriala arvestuse ehk siis textud. Üks väike ebameeldivus sai korda just pool tundi enne seda. Ei teagi mis mul hakkas, kas lihahimu või miskit... aga keelde hammustasin. Kohe nii, et veri väljas ja keeles auk. Pisut ebameeldiv oli mängida. Eks ma järgmine kord mängi selle võrra paremini, kui keel ja huuled korras on (ja võibolla ka uus pill mängus).

Veits kurvaks teeb... tekib tunne, et keegi mind ei taha... ma mõtlen pilli mängima. Rääkisin just kolleegiga... (siit tuleb üks kurb lugu ja nutt ja hala) igatahes. Rääkisin ma kolleegi trompetimängijaga, kes oli just paarkümmend minutit tagasi lavalt tulnud, et hullult tore oleks kui võetaks mind ka kampa jne... Ilmub juturingi üks kolmas tegelane, kes mainib bändi tegemisest ja "torude" kasutamisest. Mille peale ma muidugi rõõmsalt noogutan ja naljaga pooleks tema õlast kinni võtan. Arutelu sekka mainin jutujätkuks, et mul on selle uue vestluskaaslase trompetikatsetusest paar pilti (ta proovis mu pilli kunagi, ise jubedalt tahtis) ja ta võib need täitsa mu käest saada. Mispeale hoopleb teine, et ahjaa see munn andis jah mulle pilli proovida, ning keerab mu poole selja ja räägib edasi... Ma ei tea. Solvuda? Milleks...
muudkui aga peksa teevad sõnade ja tegudega
Telefoni kaotasin ka ära (loe nagu: kidra lõhkusid kaa ära)

Nüüd tudi peal.
ööd

PS: õnneks on mul olemas taskuäratuskell telefoniäratuse asemel (paar miinust tal on - edasi ei saa lükata ja mõnikord äratab viis tundi varem ja muidugi tiksub jõle valjusti)